DESKRIPSAUN
SISTEMA INFORMASAUN KONTABILIDADE SIMU KAIXA IHA EMPRESA
TOYOTA -AUTO TIMOR LESTE
MONOGRAFIA
Aprezenta Hodi Priense Rekezitus Akademiku atu Hetan Diploma
Lisensiatura Iha Área Ekonomia Departamentu Kontabilidade Fakuldade Ekonomia Dili
PELA:
Sara de Deus
15.01.02.0860
DEPARTAMENTU KONTABILIDADE
FAKULDADE
EKONOMIA
UNIVERSIDADE DILI
UNDIL
2019
PÁJINA ASEITASAUN
Hetan ona Aseitasaun Tuir Legalidade Elabora Teze Husi Orientador no
Ko-Orientador ba Diploma Lisensiatura Departamentu Kontabilidade
Fakuldade Ekonómia Universidade Dili
Loron 7 Outobru 2019
Aseita Husi :
Orientador Ko-Orientador
(Hernandi J.S do Carmo.,SE.,M.Cont) (Apolinario
P.Guteres, SE.,M.Acc)
Konésimentu:
Dekano Fakuldade Ekonomia Chefi Departamentu
Kontabilidade
(Hernandi J.S do Carmo.,SE.,M.Cont)
(Maria Alda Soares Gusmâo,
L.Ec)
APROVASAUN HUSI AUTORIDADE FAKULDADE EKONÓMIA
Hetan ona aprovasaun tuir legalidade defeza
Teze husi autoridade Fakuldade ba DiplomaLisensiatura Departamentu
Kontabilidade Fakuldade Ekonómia
Universidade Dili
Loron 7 Otubru 2019
Chefi Departamentu
(Maria Alda S. Gusmão, L.Ec.)
Dekanu
(Hernandi J. S. do Carmo, SE.,M.Cont.)
PÁJINA APROVASAUN EKIPA JURI
Hetan ona Aprovasaun
Tuir Legalidade DefesaTeze Husi Ekipa Juri ba Diploma Lisensiatura Departamentu
Kontabilidade Fakuldade Ekonómia Universidade Dili
Loron 7 Outobru 2019
Aseita Husi :
Examinador
(Felipe da Silva.,SE.,MM.)
Chefe Komisaun Organizador
(Hernandi J.S do Carmo, SE.,M.Cont)
Vogal Arguente
(Apolinario Pinto Guteres, SE.,M.Acc)
ABSTRATU
TITULO : DESKRIPSAUN SISTEMA INFORMASAUN KONTABILIDADE SIMU KAIXA IHA EMPREZA TOYOTA -
AUTO TIMOR LESTE
Naran : Sara de Deus
N.R.E : 15.01.02.0860
Oreientador : Hernandi J.S do Carmo.,SE.M.Cont
Ko-Orientador : Apolinario Pinto Guteres, SE., M.Acc
Sistema Informasaun Kontabilidade Simu Kaixa hanesan sistema ne’ebé prosesa transazaun
simu kaixa uza produz informasaun ne’ebé
benefisiu atu planu, kontrolu no
operasaun negosiu. Sistema
Informasaun Kontabilidade Simu bele
produz informasaun ne’ebé presiza hodi desidi desizaun, Sistema
Informasaun Kontabilidade bele
rekoila transazaun, prosesa, arkivu, produz relatoriu, no kontrola prosesa
transazaun. iha peskiza ne’e peskizador uza objeitu Empreza Toyota -Auto
Timor Leste. Objetivu hosi peskiza ne’e atu hatene kona-ba Sistema Informasaun Kontabilidade
Simu Kaixa iha Empreza Toyota - Auto
Timor Leste. peskiza utiliza metodu Deskriptivu ho aprosimasaun Kualitativu
ne’ebé deskrebe aplikasaun Sistema Kontabilidade
Simu Kaixa iha Empreza Toyota -
Auto Timor Leste. Iha analiza dadus,
peskiza utiliza dadus sekundario
ne’ebé prepara tiha ona hosi empreza, maka perfile, estrutura, vizaun, misaun, funsaun ligadu,
dokumento, notas kontabilidade, flowchart.
Baseia ba analiza no resultadu
diskusaun Sistema Kontabilidade
Simu Kaixa iha Empreza Toyota -
Auto Timor Leste, totalmente empreza aplika
tuir komponente Sistema Kontabilidade Simu
Kaixa, atu suporta atividades
transazaun Empresa Toyota - Auto Timor Leste, utiliza ona
simblu flowcahart ne’ebé obta ho estandar komun projeta tuir funsaun, dokumento
no notas kontabilidae tuir rekezitus
Sistema Kontabilidade Simu
Kaixa. Estrutura organizasaun
ne’ebé diak tamba iha ona separasaun funsaun serbisu klaru ho lina komando no lina koordenasaun atu hala’o atividade. Empresa Toyota
- Auto Timor Leste aplika ona Sistema Kontabilidae Simu Kaixa iha ona
separasaun funsaun kasier, armazen, ba ema ne’ebé diferente. Notas kontabilidade baseia ba evidensia no
dokumentu tranzasaun ne’ebé konpletu no diak.
Chave Palavra: Sistema Kontabilidade, Simu Kaixa
PREFÁSIU
Esforsu atu atinji susesu tenke liu
husi difikuldade no dezafius oi-oin. Maibé ho deit pasiensia no sakrifisiu maka sai hanesan save principal atu
hetan susesu hirak ne’ebé ita hakarak.
Ho ida ne’e maka iha biban
ida ne’e peskizador hato’o”Agradese”ba:
1.
Na’i
Maromak, ba buat hotu nia hun, ne’ebé maka
sempre fó saúde diak, fó matenek no fó naroman no liu-liu Nai nia prezensa iha
vida moris
ida ne’e, no Nia domin bo’ot mai hau durante hau nia peregrinasaun
iha mundu ne’e maka to’o ohin loron hau sei sente mundu nia furak, hodi bele
determina hau nia Teze ida
ne’e.
2.
Komemora
loron 7 Outubro hamutuk Nossa Senhora Rosario, sarani katolik sempre hanoin
hikas reza terҫo loron manan. Agradece wain ba Inan Virgen Maria Rosario tamba
hosi dia 7 Outubro hau bele finaliza
exame final ba Teze, thank ba Inan Doben
sai hau mahein.
3. Ba
Pai no Mãe ne’ebé
maka suporta
hau ho orasaun, domin, no halo hau kontente hodi finaliza hau nia estudu ne’e
to’o remata.
4. Ba maun Julius ne’ebé maka durante suporta hau ho,
liafuan, domin, pasiensi no buat hotu.
5. Hau
nia familia ba Xisto
Madeira, Teodoru Madeira,Lucas Madeira, no mana Agripina Madeira, Lurdes de
Deus, Eva de Deus, no Isabel de Deus. Ho pasiensia, hatudu sira nia domin mai hau nu’udar alin ikun ohin loron hau bele
finaliza hau nia Teze ho diak.
6. Avo
Jose, Sara Maia, Eva de Deus, Mario Maulolo, Mateus Madeira, Justinho
Madeira, Afati Madeira, Sonia de Deus, (Matebian)
ne’ebé oras ne’e dadaun hamutuk ho aman Maromak nia Kadunan Santo sempre hatudu
nia domin maske ninia fiziku laiha, maibe ninia espirito sempre kompania ho hau. Maun Paul Soares ho nia familia, Maun Duyang Ping ho nia familia
7. Kolega
departementu kontabilidade especial Turma
A tomak hau espera katak la ses hosi sala no fo kulpa wain ne’ebé durante 2015 to’o 2019. No mos
liu-liu nain hira sempre motiva hau (Flavia, Merita, Delfina, Romana, Joaqina, Eva, Ivonia). Imi nia oin midar sempre sai memoria ida ba hau
iha Universidade Dili.
8. Universidade
Dili (UNDIL) hanesan Instituisaun Ensinu Superior ne’ebé iha prinsipiu
honestidade, no lialos atu prepara rekursu humanus ke ekonómista liu hosi
maneira oi-oin. Ho esperansa katak kandidatura ekonómista iha matenek ka
koñesemento ne’ebe klean no responsabilidade másimu atu hala’o ninia kna’ar ho
kualidade no profisionalizmu. Iha kompozisaun ida ne’e hakerek nain mos
konsiente katak, kompozisaun ne’e seidauk kompletu, tamba ne’e peskizador
espera ka hein sujestaun, kritika ne’ebé konstrutivu atu hadia. Ba apoio tomak
peskizador apresia tebes no hato’o obrigado wa’in.
Dili, 7 / Outubro/ 2019
Autór
Sara de Deus
AGRADESIMENTU
Hahi no Hanai ho neon tomak fó agradese ba Na’i Maromak, tamba ho Nia tulun
ne’ebé maka sempre akompaña atan hau, to’o ohin loron atan hau bele finaliza
hau nia Monografia ho “Titúlu” Deskripsaun
Sistema Informasaun Kontabilidade Simu Kaixa Iha empresa Toyota - Auto Timor Leste, ho tempu ne’ebé
determina ona. Iha Teze ida
ne’e la ses husi ajuda ho parte seluk maka hanesan fó hanoin, fó suporta, fó
konselu no seluk-seluk tan.
Maka nu’udar na’in ba Teze hato’o agradese ba:
1. Dr. Jose A. da Costa P. Belo, S.IP, SH.MM nu’udar Reitor UNDIL no nia
estrutura tomak ne’ebe serbisu makas hodi lidera Universidade Dili.
2. Hernandi
J. S.do Carmo.,SE.,M,Cont, nu’udar dekanu fakuldade ekonómia nomos nu’udar
orientador, ne’ebé ho pasiensia oferese nia tempu atu orienta.
3. Apolinario P. Guterres., SE.M. Acc.,
nu’udar Ko-korientador,
ne’ebé maka oferese
nia hanoin no tempu orienta.
4. Sr/Sra
ne’ebé maka fó dadus finanseiro kompañia Auto Timor- Leste , sai hanesan save ba Teze
ida ne’e.
5.
Dosentes
hot-hotu no staf Administrasaun fakuldade ekonómia ne’ebé fó ajuda durante ne’e mai hau, ikus liu afirma katak rezultadu hosi
deskrisaun ne’e ladauk kompleta ho di’ak, tanba ne’e presiza
sujestaun ne’ebé soi ba deskrisaun ne’e nia hadi’ak hein ho neon-kamaan.
Nune’e, rezultadu hosi monografia ida ne’e bele soi ba entidade hot-hotu.
Dili,7 / Outubro/ 2019
Autór
Sara
de Deus
LEMA
Siapa Mencintai didikan,
Mencintai Pengetahuan.
Amsal 12: 1
Hendaknya
Terangmu bercahaya
di depan
orang,
supaya mereka melihat perbuatanmu
yang baik
dan
memuliakan
Bapamu yang di Surga.”
Mat 5:16
|
INDÍSE
Titulu………………………………………………………………………………i
Foíla Aseitasaun...................................................................................................... ii
Aprovasaun Fakuldade Ekonomia....................................................................... iii
Pájina Aprovasaun................................................................................................ iv
Abstratu................................................................................................................... v
Prefasiu .................................................................................................................. vii
Agradesementu ..................................................................................................... viii
Lema........................................................................................................................ ix
Indise........................................................................................................................ x
Tabela .................................................................................................................... xiii
Imajen .................................................................................................................... xiv
Lista Aneksu........................................................................................................... xv
KAPÍTULU I PRELIMINAR.............................................................................. 1
1.1 Istorisidade......................................................................................................... 1
1.2 Investigasaun Problema...................................................................................... 4
1.3 Objetivu Peskiza................................................................................................. 4
1.4 Benefisiu Peskiza................................................................................................ 4
1.5 Eskopu Peskiza................................................................................................... 5
1.6 Sistematika Hakerek Teze................................................................................... 5
KAPÍTULU II REVISAUN LITERATURA...................................................... 7
2.1. Baze Teoria........................................................................................................ 7
2.1.1 Definisaun Sistema.......................................................................................... 7
2.1.2 Definisaun Informasaun.................................................................................. 7
2.1.3 Definisaun Kontabilidade................................................................................ 8
2.1.4
Definisaun Sistema Informasaun Kontabilidade............................................ 8
2.1.5
Funsaun Sistema Informasaun
Kontabilidade............................................... 10
2.1.6 Benefisiu no Objetivu Sistema Informasaun Kontabildade........................... 10
2.1.7 Elementu Sistema Informasaun Kontabilidade.............................................. 11
2.1.8 Papel Receitas Kaixa ...................................................................................... 11
2 .1.9 Defenisaun Kaixa.......................................................................................... 12
2.1.9.1 Receitas Simu Kaixa.................................................................................... 12
2.1.9.2 Funsaun Ligadu Simu Kaixa........................................................................ 14
2.1.9.3 Dokumentu Simu Kaixa Husi Fa’an............................................................ 15
2.1.9.4 Notas Simu Kaixa Husi Fa’an...................................................................... 17
2.1.9.5 Prosedimentu Simu Kaixa Husi Fa’an......................................................... 18
2.1.9.6 Dokumentu Simu Kaixa Husi Resibementu................................................ 19
KAPITULU III MÉTODOLOJIA PESKIZA.................................................... 23
3.1 Objeitu Peskiza.................................................................................................. 23
3.2 Métodu Peskiza.................................................................................................. 23
3.4 Teknika Rekoila Dadus...................................................................................... 25
3.4.1 Teknika Dokumentasaun................................................................................. 26
3.4.2 Teknika Observasaun...................................................................................... 26
3.4.3 Teknika Entervista.......................................................................................... 26
3.5 Tipu no Fontes Dadus ....................................................................................... 27
3.6 Teknika ba Analiza Dadus................................................................................. 28
KAPÍTULU IV REZULTADU NO DISKUSAUN........................................... 30
4.1 Perfile Organizasaun.......................................................................................... 30
4.1.1 Vizaun no Misaun........................................................................................... 31
4.1.3 Funsaun no Kna’ar.......................................................................................... 33
4.1.5 Rekursu Humanu............................................................................................ 35
4.1.6 Situasaun Funsionáriu..................................................................................... 37
4.2 Analiza Dadus.................................................................................................... 38
4.2.1 Deskrisaun Dadus
Bruto................................................................................. 38
4.2.1.1 Parte Ne’ebé
Ligadu.................................................................................... 38
4.2.1.2 Dokumen Ne’ebé
Utiliza............................................................................. 39
4.2.1.3 Nota Kontabilidade Ne’ebé Uja Iha Transazaun
Fa’an Cash Iha ATL....... 40
4.2.1.4 Deskrisaun Fluir Sistema Fa’an Cash.......................................................... 41
4.2.2 Analiza no Rezultadu Peskiza ....................................................................... 47
KAPÍTULU V KONKULZAUN NO SUJESTAUN ........................................ 57
5.1 Konkluzaun........................................................................................................ 57
5.2 Sujestaun............................................................................................................ 57
BIBLIOGRAFIA.................................................................................................... 58
INDISE TABELA
Topik...................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Pagina
Tabela 3.1 Variavél no Indikator
Peskiza.............................................................. 24
Tabela
4.2 Total Funsionáriu Konaba Sexu Iha
ATL.............................................. 37
Tabela
4.3 Nivel Edukasaun ba Funsionáriu iha
ATL............................................. 37
Tabela 4.4 Evaluasaun Sistema Simu Kaixa Bazeia Teoria ho Sistema Kontabilidae Simu Kaixa Funsaun Ligadu ……………………… 48
Tabela 4.5 Evaluasaun Sistema Simu Kaixa Bazeia
Teoria ho Sistemam
Kontabilidade
Simu Kaixa Iha ATL Elementu Dokumentu.................. 50
Tabela 4.6 Evaluasaun Sistema Simu Kaixa Bazeia Teoria ho sistema
.................... Kontabilidade
Simu Kaixa Elementu Notas Kontabilidade ............. 54
INDISE IMAJEN
Topik...................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Pagina
Dejeinu 2.1 Sistema Informasaun Kontabilidade Fa’an Cash................................. 14
Dejeinu 2.2 Flowchart Simu Kaixa ......................................................................... 21
Dejeinu 2.3 Kuadru Modelu
Peskiza ...................................................................... 22
Dejeinu 4.4 Estrutura Empreza Toyota Auto Timor Leste ..................................... 33
Dejeinu 4.5 Flowchart Empreza Toyota Auto Timor Leste .................................... 44
ANEKSU
Aneksu 1. Karta
Lisença Peskiza
Aneksu 2. Karta Deklarasaun Retirada Peskiza
Aneksu 3. Formulario Atividade Peskiza
Aneksu 4. Lista Orientador
Aneksu 5. Lista ko-Orientador
Aneksu 6. Dadus Peskiza
KAPITULU I
PRELIMINAR
1.1. Istorisidade
Era
Globalizasaun no modernu agora ne’e progresu
Siensia no Teknolojia lori influensia oi-oin ba aspeitu ema nian moris, sein ezepsaun
parte ekonómia, negosiu rai laran ka
estranjeiru, esperiensia kompete produsaun no meritu ne’ebé iha mos entre
empresa nune’e nesesariu maneja konserteza iha abilidade hala’o atividade
operasional ho diak no abilidade ba kompete
hasoru atividade globalizasaun. Atu metin nafatin no kompete iha situasaun era modernu
ne’e empresa, industria ka manufatura tenki sustentabel iha atividade operasaun
atinji empresa nian objetivu. Save susesu ba jestaun hodi atinji objetivu
empresa maka dadus no informasaun ne’ebé prontu. Informasaun ne’ebé akuradu, on time, relevente, kompletu, efisiensia
no bele garente suporta sai base ba foti desizaun hanesan planeamentu,
supervisaun no evaluasaun. Jestor nesesariu tebes informasaun no dadus
hodi suporta empreza sira ba foti desizaun ida maka kona-bá ba informasaun kontabilidade.
Ho
nune’e emprezario ne’ebé maka hakarak harí kompañia presiza iha rekursu ne’ebé
kualidade hodi jere no halo jestaun ba Empreza refere. Emprezario iha komitmentu hodi harí Empreza, nomos
iha interese ida katak investimentu ou kapital ne’ebé investe
tenke hetan rezultadu ne’ebé máximu. Objetivu hodi harí Empreza para atu hetan lukru ne’ebé másimu ba
investementu ne’ebé investe ba. Investimentu ne’e maka Receitas Kaixa (cash receipts).
Melora efisiensia serbisu ba parte finansa empreza tanba iha Sistema
Informasaun Kontabilidade. Hamenus kustu produsaun no meritu iha prosesu halo
produsaun hanesan esplika iha leten, Sistema Informasaun Kontabilidade iha
papel ne’ebé importante atu desenvolve empreza.
Sistema Kontabilidade iha kompañia bele dehan la’o ho diak wain hira
objetivu sistema atinji, exemplo kompañia
komunika informasaun ne’ebé persiza husi parte jestor, hodi lalais no
laiha intendementu ruma. Kompañia mos
buka meus para halo seguransa ba asset ho diak ho nune’e objetivu sistema
kontabilidade bele atinji. Alende sistema kontabilidade kompañia diak wain hira
kompañia hamenus ona despesa ne’ebe ki’ik husi valor benefisiu.
Sistema informasaun Kontabilidade (SIK) ne’e dezeñu iha organizasaun ruma,
sai hanesan instrumentu nesesita ho funsaun atu prepara informasaun
kontabilidade ba tempu pontualidade, relevante, ho hetan konfiansa. Sistema
informasaun Kontabilidade presiza liú hodi ajuda maneja finansa empresariu.
Empresa ki’ik, no grande, presiza tebes Sistema Kontabilidade diak hodi hala’o
atividade negosiu.
Sistema Informasaun Kontabilidade
iha empresa bele hamenus kustu operasaun ne’ebé gastu. Sistema informasaun
Kontabilidade ne’ebé utiliza iha empreza mak sistema Simu osan. Sistema ida
ne’e akontese rutina iha empreza laran.
Kaixa
importante kada transasaun empreza/organizasaun.
Hodi nune’e Sistema Informasaun Kontabilidade kaixa nesesariu iha empreza atu kontrola
kaixa maneja seriu atu hakérek (record) atividade ekonomika relasaun ho reseitas
kaixa.
Aplika Sistema informasaun Kontabilidade Simu kaixa importante, tantu kaixa ne’e instrumentu selu iha kualker
kondisaun prontu hodi utuliza. Kaixa instrumentu selu ne’ebé likuidu tenke
organiza di-diak atu evita fraud
ho Sistema Informasaun
Kontabilidade ne’ebé satisfaz ka efeketivu, nune’e buat hotu-hotu mal empresa evita
no minimiza.
Bele Rezumu katak posibilidade meilora diak husi Sistema Informasaun Kontabilidade receitas Kaixa ne’ebé aplika iha empreza, bele sai
konfiansa bo’ot ba relatoriu finansa
husi kompañia. Aliende ne’e, ho aplika prosedementu jestaun kaixa atu prevene ka deskobre failansu.
Papel Sistema informasaun Kontabilidade inportante wain hira apoiu
desizaun iha organizasaun/kompañia no produz informasaun ne’ebe nesesariu ba kompañia. receitas kaixa (osan) kompañia iha parte rua,
premeiru fa’an dereita (cash sell) Simu kaixa husi fa’an
dereita hanesan credit card sale slip cek
or personal check; segundu resebimentu (receivables). Simu resebimentu
(receivables)
bele hosi cek oubilyet giro. Sistema
kontabilidade hodi aplika kaixa mak kontabilidade simu ho utuliza cek no osan Kaixa (Mulyadi 2016:379).
Atu hatene Sistema Informasaun Kontabilidade, Espesial Sistema
Informasaun Kontabilidade Simu kaixa. Hanoin hikas katak Empreza, aplika hela
Sistema Informasaun Kontabilidade simu kaixa. Tebes duni maibe Sistema
Informasaun Kontabilidade aplika ona komponente baze receitas Kaixa tuir ona
teoria, ne’ebé mak iha.
Toyota-Auto Timor Leste hola parte
komersializasaun. Aplika sistema informasaun Kontabilidade espesifiku Sistema Informasaun
Kontabilidade receitas kaixa, informa katak Toyota - Auto Timor Leste utuliza
sistema Informasaun Kontabilidade receitas kaixa hatudu
katak aplikasaun ne’e tebes Toyota - Auto Timor Leste kompletu ona elementu
sistema informasaun Kontabilidade henesan iha teoria, ne’e mak peskizador
hakarak koko kompara teoria (tuir matenek nain no iha fatin kuliah) ho pratika
ne’ebé aplika husi kompania ka empreza. Atividade ekonomika ba aplika sistema
informasaun kontabilidade simu kaixa Empreza Toyota - Auto Timor Leste.
Bazeia ba istorisidade ne’ebé deskrita iha
leten peskizador hakarak halo peskiza ho
titulu Deskripsaun Sistema Informasaun Kontabilidade Simu kaixa iha Toyota - Auto
Timor Leste.
1.2 Investigasaun Problema
Baseia ba Istorisidade ne’ebé termina ona, maka problema
investigasaun hanesan tuir mai : Oinsa Aplikasaun Sistema Informasaun
Kontabilidade Simu kaixa iha Toyota - AutoTimor Leste?
1.3. Objetivu
Peskiza
Baseia ba formula Problema iha leten, objetivu husi peskizador hakarak hatene kona ba Sistema Informasaun
Kontabilidade Simu kaixa iha Toyota – Auto Timor Leste.
1.4 Benefisiu Peskiza
a.
Ba Peskizador
Hakerek nain bele aplika siénsia kona-bá sistema informasaun
kontabilidade Simu kaixa ne’ebé maka hetan ka aprende iha
universidade ba iha mundu serbisu empreza nian no sei tulun hakerek nain atu
haklean no dezenvolve liú tan koñesimentu kona-bá teoria refere ho ninia
aplikasaun.
b.
Ba Leitor
Hakerek
nain ho espektasaun sai informasaun ida nune’e haklean liú tan konesementu, sai
mos referensia ba estudantes hodi desemvolve peskiza iha parte Sistema
Informasaun Kontabilidade receitas kaixa iha futuru.
c.
Ba Empreza
Peskiza
ne’e mos sai input kona-bá analiza Sistema Informasaun Kontabilidade Simu
kaixa hodi rekomenda hadia sistema kontabilidade ba futuru Empreza.
1.5 Eskopu Peskiza
Peskiza ne’e konsentra deit diskusaun ba Sistema Informasaun Kontabilidade receitas kaixa. Mos deskreve
kona-bá teoria ho pratika komponente Sistema
Informasaun Kontabilidade receitas kaixa
iha Toyota -AutoTimor Leste.
1.6 Sistematika Hakerek
Kapitulu I preliminar
kompostu
hosi: Istorisidade, Investigasaun problema, objetivu peskiza, Benefisiu peskiza, Eskopu Peskiza,
Sistematika Hakerek.
Kapitulu II
Revizaun Literatura
Kompostu
husi: Definisaun Sistema Informasaun
Kontabilidade, funsaun relasaun kaixa, Dokumentu, Notas kontabilidade, Jestaun
Kaixa, Definisaun kaixa, flow chart Kaixa, Kuadru modelu Peskiza.
Kapitulu III Metodulojia
Peskiza
Kompostu
hosi Objeitu Peskiza, Identifikasaun no definisaun operasional variáveis
peskiza, téknika rekoila dadus,Tipu no fonte dadus, téknika ba analiza dadus,
fatin no tempu peskiza.
Kapitulu IV
Analiza Resultado no Diskusaun
Kompostu
hosi Perfile empreza, Vizaun no Misaun, estrutura Organisazaun, funsaun no
kna’ar, analiza dadus peskiza, Deskrisaun dadus bruto, Analiza no diskusaun
resultadu peskiza.
Kapitulu V
Konkluzaun no Sujestaun
Kompostu hosi Konklusaun no sejestaun
KAPITULÚ
II
REVISAUN LITERATURA
2.1 Baze Teoria
2.1.1 Definisaun Sistema.
Tuir Mulyadi, (2016:1), Sistem pada dasarnya adalah sekelompok unsur yang
erat berhubungan dengan yang lainnya, yang berfungsi bersama-sama untuk
mencapai tujuan tertentu.
Tuir Hutahaean, (2014: 2), Sistem adalah suatu jaringan kerja dari
prosedur-prosedur yang saling berhubungan, berkumpul bersama-sama untuk
melakukan kegiatan atau utuk melakukan sasaran yang tertentu.
Tuir Azhar Susanto, (2013:22), Sistem
adalah kumpulan/group dari sub sistem/bagian/komponen apapun baik phisik
ataupun non phisik yang saling berhubungan satu sama lain dan bekerja sama
secara harmonis untuk mencapai satu tujuan tertentu.
Hosi opniaun sistema iha leten
hakerek nain halo resumu katak networking
serbisu ne’ebé entre iha relasaun atu halo atividade atu atinji objetivu
organiasaun.
2.1.2. Definisaun Informasaun
Tuir George H. Bodnar, (2000: 1), “Informasi sebagai data
yang dapat diolah sehingga digunakan sebagai dasar untuk mengambil keputusan
yang tepat”.
Tuir Gordon B. Davis (1991: 28),
“Informasi adalah data yang telah diolah menjadi sebuah bentuk yang berarti
bagi penerima dan berguna untuk saat ini atau masa depan pengambilan keputusan”
Tuir Abdul Kadir (2002: 31), mendefinisikan informasi sebagai data yang
telah diproses sedemikian rupa sehingga meningkatkan pengetahuan seseorang yang
menggunakan data tersebut.
Husi opniaun informasaun iha leten hakerek nain halo resumu katak
informasaun hanesan dadus ne’ebé prosesa ona no benefisia ba empreza hodi tetu
foti desizaun.
2.1.3. Definisaun
Kontabilidade
Tuir American Accounting Association (AAA), Accounting is the
process of identifying, measuring, ad communicating economic information to
permit informastion judgment and decision by user of the information.
Tuir Mulyadi
(2016 :20), Sistem akuntansi adalah, organisasi formulir, catatan dan laporan
yang dikoordinasikan sedemikian rupa. Untuk menyediakan sebuah informasi
keuangan yang diperlukan oleh manajemen untuk memudahkan dalam mengelola
perusahaan.
Tuir American Institute of Certified Public Accountants (AICPA), Accounting
is the art of recording, classifying and summarizing in a significant manner
and terms of money, transaction and events which are, in part at least, of
finacial character, and interpreting the result there of .
Defini katak arte hakerek, rekoila, no maneja maneira balu sukat monetariu,
transasaun no eventu jerais ne’ebé iha karateristika finansa no inklui interpretasaun
resultadu.
Definisaun kontabilidade jeralmente, katak kontabilidade Instrumentu,
prosesu hakérek, klasifikasaun, resumu, maneja no relata dadus, transasaun
inklui relasaun ho financeiru nune’e bele uzu ba ema ne’ebé utiliza fasil komprende
atu foti no desidi objetivu dezisaun ruma.
2.1.4. Definisaun Sistema
Informasaun Kontabilidade
Tuir Romney no Steinbard (2015:10), dehan katak Sistema
Informasaun kontabilidade mak sistema
ne’ebé utiliza atu rekoila, hakerek/notas, rai/arkivu no maneja dadus atu
produs (menghasilkan) informasaun ne’ebé
atu apoiu foti dezisaun. Sistema ne’e inklui ema, prosedementu no intruksaun dadus
software, insfrastrutura tekonolojia informasaun, nomós kontrolu interna no
sasukat siguransa.
Tuir Lilisa Setiawati (2011:4), hateten katak Sistema Informasaun kontabilidade sai sistema ne’ebé ho objetivu koleta
ka rekoila no prosesa dadus nomós relata informasan liga ho transasaun
financeiru.
Tuir Mardi (2011:4), dehan katak Sistema Informasaun
kontabilidade katak varius komponenti, instrumentu komunikasaun, ezekutador no
variu relatoriu ne’ebé projetadu atu transforma dadus finansa sai informasaun.
Tuir (Mulyadi, 2010:3)
Defini katak Sistema Informasaun kontabilidade hanesan organizasaun formulariu, notas, no
relatoriu ne’ebé iha kordenasaun entre funsaun atu fornese informasaun finansa
nesesariu ba jestaun hodi uza fasilita maneja empreza.
Definisaun
sistema informasaun kontabilidade seluk hato’o hosi : Widjajanto (2001: 6), dehan katak Sistem informasi akuntansi adalah susunan
dari berbagai dokumen, alat komunikasi, tenaga pelaksana, dan berbagai laporan
yang didesain untuk mentransformasikan data keuangan dari sebuah perusahaan
atau organisasi menjadi informasi keuangan yang berguna dan bermanfaat.
Tuir Baridwan (1993: 1),
difini katak informasaun kontabilidade sai hanesan parte ne’ebé importante husi
informasaun ne’ebé presiza husi jestaun. Informasaun kontabilidade primeiru iha
ligasaun ho dadus financeira iha empreza ida. Atu dadus financeira ne’ebé iha
bele fo benefisiu husi parte jestaun no mos parte liúr husi empreza, mak dadus
refere presiza aranjado ho forma ne’ebé hanesan. Atu fo rezultado informsaun ne’ebé
hanesan no iha forma ne’ebé hanesan mos, presiza sistema ida ne’ebé konfigura
atual no procesamento dadus kontabilidade iha empreza.
Baseia ba definisaun sistema
informasaun kontabilidade ne’ebé konjuta iha leten peskizadora halo resumu katak sistema informasaun
kontabilidade atu prosesa dadus mai hosi
atividade transasaun iha empreza,
insfrastrutura empreza, Teknolojia (Software)
fasilita servisu hodi forma instrumentu
komunikasaun prosesa dadus transasaun
nomos relata informasaun ne’ebé ligadu ho transasaun finansa ne’ebé liú-liú perzisa ba jestaun uza fasilita maneja empreza
sai informasaun.
2.1.4 Funsaun Sistema Informasaun Kontanbilidade
Tuir Vivi Veranda (2014:22), esplika funsaun sistema informasaun
kontabilidade iha parte rua (2) hanesan tuir mai:
1. Koleta
no arkivu dadus kona ba atividade no
transasaun.
2.
Prosesamento dadus sai informasaun ne’ebé bele uza iha prosesu apoiu dezisaun.
Iha mos funsaun primeiro sistema informasain kontabilidade tuir
Romeny no Steinbard (2004:26) :
1.
Atu tau
hamutuk ou prosesu dadus husi atividades empreza ho efetivo no efikasia.
2. Pepara informasaun ne’ebé util atu foti desizaun.
3. Prepara kontrola ne’ebé adequado atu certifique-se katak dadus atividade
negosiu hakerek no halo prosesu ho armoniza/ ezetu no atu koidadu dadus no
rikusoin empreza seluk.
Tuir Bodnar no Hopwood (2000:11) dehan katak sistema informasaun iha
responsabilidade atu halo prosesamento dadus hanesan kandidatura sistema
informasaun kontabilidade ne’ebé baziku liú iha empreza hotu. Funsaun sistema
informasaun iha empreza envolve husi estrutura empreza simples ne’ebé kobre ema
balun deit to’o estrutura komplexo ne’ebé kobre espesialista barak ne’ebé
kualidade.
2.1.5 Benefisiu no Objetivu Sistema
Informasaun Kontanbilidade
Tuir Hall (2010:18), objetivu jeral hosi sistema informasaun kontabilidade
iha tolu (3), hanesan tuir mai:
a.
Atu Suporta funsaun jestaun
lideransa.
Sistema
informasaun kontabilidade fornese infoasaun konaba utiliza
rekursu ba eksterna liú husi relatoriu finansa tradisonal nomos ba relatoriu ba
lideransa/manajer internu presiza
relatoriu finansa ne’ebé fo informasaun atu
hodi atu responsabel ba foti desizaun
b.
Atu
Suporta desidi foti desizaun. Sistema informasaun
kontabilidade fo informasaun ne’ebé manajer presiza hodi halo reponsabel desidi desizaun.
c.
Atu Suporta atividade empreza lor-loron. Sistema informasaun kontabilidade
informa ba membru ka staff halo funsaun ho efisinsia no efikasia.
Tuir
AICPA iha livru Romeny no Steinbart (2004: 249) Sistema informasaun
kontabilidade iha objetivu 5 mak
hanesan:
1. Indentifika no
hakerek transasaun hotu ne’ebé valido.
2. Atu halo
klarifikasaun transasaun ne’ebé los.
3. Hakerek transasaun
ba valor moniter ne’ebé los.
4. Hakerek transasaun
iha periodu kontabilidade ne’ebé los.
5. Exibindo transasaun hotu ne’ebé los no revelasaun ne’ebé
iha ligasaun ho demostrasaun finaceira.
Tuir Romeny no Steinbart (2004 : 42) dehan katak funsaun sistema
informasaun kontabilidade hanesan atu prepara kontrlu interno ne’ebé adequado
atu to’o baze objetivo tolu (3) mak tiur mai ne’e:
1.
Certifique
–se katak informasaun ne’ebé produzido husi sistema bele confiavel.
2.
Certifique-
se katak atividade empreza realiza ho efisiente no hanesan ho
objetivu jestaun, no
mos la bele kontra governo ne’ebé aplika.
3.
Kuidadu
rikusoin empreza no mos
dadus.
Tuir Andi (2015 : 4) define katak sistema informasaun kontabilidade fo
rezultado kontabilidade ne’ebé uza:
1.
Fo
apoio atividade rutina, exemplo hanesan maneje
atividade operasaun rutina hanesan order kliente,
manda sasan no serbisu, hala’o
faturamento no simu pagamentu husi kosumidores.
2.
Fó apoio
ba desizaun, exemplo hanesan deskobre produto
ida ne’ebé mak sempre disponivel iha estoque
(stok) no deside maneira atu
komersializasaun.
3.
Halo
planu no kontrola, exemplo hanesan iha informasaun ne’ebé iha ligasaun ho
orsamentu no custu pdraun, entaun jestaun bele kompra orsamentu ho custu ne’ebé
realmente.
4.
Aplika
kontrola interno, kontrola interno kobre politika,
prosedimentu, no sistema informasaun ne’ebé uza atu proteze rikusoin empreza
husi perda desfalque no mos util atu kuidadu ezatidaun dadus finanseiru.
Tuir Diana no Setiawati (2001:5) benefisiu ka objetivu sistema
informasaun kontabilidade refere mak hanesan tuir mai ne’e:
1.
Asegura
rikusoin empreza.
2.
Produs
diversos informasun atu foti desizaun.
3.
Fornese
informasun ba parseiru empreza (external).
4.
Fornese
informasaun hodi avalia dezenpenu
funsionariu ou divizaun.
5.
Fornese
dadus historikus ba intereses audit.
6.
Fornese
informasaun hodi elebora no avalia orsamentu empreza.
7.
Produs
informasaun necesariu hodi halo
planementu atividade no kontrolu ou supervizaun.
2.1.6
Elementu
Sistema Informasaun Kontanbilidade.
Tuir Romney no Steinbart (2015:3), Sistema Informasaun Kontanbilidade
iha komponente lima (5) hanesan tuir :
a. Ema.
Ema ne’ebé halo opersaun ba sistema no
halao funsaun.
b. Prosedementu. Prosedementu
nudar manual nomos otomatikamente, ne’ebé invole iha rekoila, prosesu no rai
dadus atividade empreza.
c. Dadus konaba prosesu negosiu.
d. Software, ne’ebé utiliza hodi prosesu dadus empreza.
e. Infrastrutura teknologia informasaun,inklui Computer, equipamento no
rede komunikasaun (Networking).
Lima komponente refere hamutuk bele mos sistema informasaun
kontabilidade kumpri funsaun tolu (3) importante iha empreza mak hanesan.
a.
Atu tau hamutuk no rai dadus konba atividades ne’ebé hala’o husi
empreza, rekursus ne’ebé influensia husi atividade refere, no oukupado ne’ebé
hola parte iha atividade ne’e atu parte jestaun, funsionario, no parte externa
ne’ebé importante bele reve fali ( review) ho buat ne’ebé mak akontese.
b.
Atu halo mudansa dadus sai informasaun ne’ebé util ba parte jestaun atu
foti desizaun iha planu atividades, hala’o no kontrola.
c.
Prepara kontrola ne’ebé adequado atu kuidado rikusoin empreza, no mos
dadus empreza, atu certifique-se katak dadus refere disponivel wainhira presiza,
armonia/ ezatu, no konfiavel.
Tuir Bodnar no Hopwood (2000: 6) difini katak sistema informasaun kobre
diversus atividades ne’ebé iha ligasaun ho siklu prosesamento tranzesaun empreza.
Akontesimentu refere fo rezultado transasaun ba atividades negosiu ne’ebé jeralmente
mak hanesan:
1.
Siklu rendimento (Revenue). Akontesimento ne’ebé iha ligasaun ho distribuisaun sasan no services ba
entidade seluk no kolesaun pagamentu ne’ebé relasionadu.
2.
Siklu despesa (Purchase). Akontesimentu ne’ebé iha ligasaun ho akizisaun sasan no services husi
entidade seluk no rembolso obrigasaun ne’ebé relasionadu.
3.
Siklu produsaun (Production).
Akontesimentu ne’ebé iha ligasaun ho mudansa rekursus ser sasan no services.
4.
Siklu finansia (Finance).
Akontesimento ne’ebé iha ligasaun ho akizisaun no jestaun fundus kapital, no
mos kaixa.
2.1.7 Papel Receitas kaixa.
Tuir Septian (2015:12), ne’ebé iha Abdul (1994:39-43), mosaun
Kotabilidade hanesan tuir mai :
a.
Planu.
Sistema informasaun kontabilidade produz informasaun hanesan
informasaun finansa no dadus kontabilidade. Planu ne’e sai mos dadus
informasaun kontabilidade akontese tiha ona iha pasadu, maibe utiliza hanesan
pontu inisiu iha planu atividade ba tempu futuru.
b. Koordenasaun. Kordensaun hanesan funsaun iha kada organizasaun
empreza ne’ebé prezisa kolabora ba informasaun entre parte/departementu atu
halaó operasaun empreza, ezemplu parte produsaun, finansa no marketing.
Informasaun bele uza sistema data base ne’ebé integradu ba dadus iha lina
relasaun ho dadus seluk.
c. Avaliasaun no Kontrolu. Sasukat prestasaun serbisu sai
varius informasaun ne’ebé klaru atu kontrola no dadus hotu rekoila durante atividade
operasaun kontinuasaun. Prosesu avalia
hahu ho komparasaun resultadu ne’ebé atinji ona.
d. Deside Desizaun. Jestor ne’ebé halo
desizaun ruma tenki sai parte iha opsaun, mos iha tendensia
ba projeta sistema informasaun kontabilidade katak dadus barak ajuda desidi
foti desizaun. Iha elementu
tolu (3) iha desidi foti desizaun, hanesan dadus, modelu desizaun, no halo
desizaun (decision maker).
2.1.8 Definisaun Kaixa
Tuir Warfield, Weygandt, Kieso (2011:324), dehan katak kaixa hanesan instrument
finansa ne’ebé hanesan Osan, cheque, wesel, cash
in hand, ka depositu iha banku wainhira iha relatoriu finansa empreza bele
rekonese kaixa banku no Petty cash no relata
total saldo kontabilidade hanesan kaixa.
Kaixa sai papel importante
iha terminasaun atividade (kelancaran) atividade empreza.
Resumu katak kada empreza tenki iha Kaixa (Cash) atu kontrola pozisaun likuidu no atu hatene defositu iha
banku no surplus kaixa. Kaixa nian papel inportante iha atividade ekonómia.
2.1.9 Receitas ka Simu Kaixa
Tuir Zaki Baridwan (1998:158), dehan katak receitas kaixa hanesan fontes
sempre akontese hanesan selu resebimentu, fa’an asset permanente, kreditu ne’ebé mai hosi banku.
Tuir James A Hall (2010:239), dehan katak, receitas kaixa ne’ebé hanesan
eskopu dokumentus receitas hosi kliente hamutuk ho selu tusan,
wainhira dokumentu ne’e priense informasaun ne’ebé necesariu ba depositu
kliente.
Simu kaixa hanesan simu dokumentu cheque hosi kliente
kuandu priense informasaun ne’ebé presiza mai
hosi depositu kliente.
Simu Kaixa tuir Soemarso S.R (2004:172) dehan katak receitas kaixa mak
transasaun iha tanba kauza hosi kresimentu depositu kaixa no banku aumenta
transesaun fa’an resultadu produtu, receitas resebimentu
nomos transesaun seluk ne’ebé sai
kauza depositu empreza aumenta.
Husi opniaun iha leten bele
halo konklusaun Simu Kaixa hanesan transasaun ne’ebé resulta aumenta saldo
Kaixa, no deposito banku empreza aliende mai hosi rendementu fa’an, simu
resebimentu, simu transfere ka mai hosi fontes seluk.
Dezenu 2.1 Sistema Informasaun kontabilidade fa’an kaixa (Receitas
Kaixa).
Fontes (Mulyadi :457)
fa’an kaixa husi Order-the- Counter Sale.
2.1.9.1 Funsaun Ligadu Receitas Kaixa.
Tuir Mulyadi (2016:385), Sistema Simu Kaixa hosi fa’an cash
involve hosi parte funsaun ne’ebé ligadu, hanesan tuir mai :
a. Funsaun
Fa’an
kada
trnsasaun simu kaixa hosi fa’an cash, funsaun ne’e responsabel atu simu order
hosi sosa nain (vendador), prense fatura
fa’an cash, no entrega fatura ba funsaun sasan iha entrega funsaun kaixa.
b. Funsaun
Kaixa
Iha transasaun simu kaixa hosi fa’an cash, funsaun
ne’e responsabel hanesan simu kaixa hosi vendador.
c. Funsaun
Armajen
Iha transasaun simu kaixa hosi fa’an cash, funsaun ne’e responsabel
prepara sasan ne’ebé rai hosi vendador no entrega sasan ba funsaun haruka
sasan.
d.
Funsaun Haruka
Iha transasaun simu
kaixa hosi fa’an cash, funsaun ne’e responsabel atu falun sasan no entrga ne’ebé
kuandu selu ona presu hosi vendador.
e.
Funsaun Kontabilidade
Iha transasaun simu
kaixa hosi fa’an cash, funsaun ne’e responsabel ba notas transasaun fa’an no
simu kaixa no halo relatoriu fa’an.
2.1.9.2 Dokumentu Simu
Kaixa hosi Fa’an (cash sell).
Tuir Mulyadi (2016:386), dokumentu hosi
ne’ebé utiliza hosi sistema informasaun kontabilidade simu kaixa, hanesan tuir
mai:
a. Fatura fa’an cash
Dokumentu ne’e uza atu grava informasaun ne’ebé
presiza hosi jestaun kona ba transasaun fa’an cash.
b. Pita Register Kaixa.
Dokumentu
ne’e resultadu hosi funsaun kaixa ho maneira operasaun makina rejistu kaixa (cash
register). Pita registu ne’e sai evidensia simu kaixa ne’ebé hasai hosi
funsaun kaixa no sai dokumentu suporta fatura fa’an cash ne’ebé hakerek iha
jurnal fa’an.
c. Card Credit Sales Slip.
Dokumentu ne’e produz hosi credit
card center bank ne’ebé produs
kartu kreditu no entrega ba empresa ne’ebé sai membru kartu kreditu. Empresa fa’an sasan, dokumentu ne’e prense
hosi funsaun kaixa no funsaun instrumentu atu dada (tagih) tusan kaixa hosi banku ne’ebé hasai kartu kreditu, atu
transasaun fa’an ne’ebé hala’o membru iha
kartaun kreditu.
d. Bill Of Lading.
Dokumentu ne’e evidensia entrega sasan hosi empresa fa’an sasan
ba empresa transportasaun jeral. funsaun simu
iha fa’an Cash On Delivery
(COD) transportasaun
jeral.
e. Fatura fa’an (Cash On Delivery (COD).
Dokumentu ne’e halo atu grava fa’an Cash On Delivery. Fatura fa’an Cash On Delivery entrega ba kliente
liú hosi parte transporte empresa, korreios ka enpresa transporte jeral no husu
mos asinatura simu sasan hosi kliente
hanesan evidensia simu sasan hosi kliente. Arkivu fatura fa’an
Cash On Delivery
utiliza hosi empresa atu dada debe (menagih) kaixa ne’ebé tenki selu hosi kliente momentu entrega sasan
ba kliente.
f. Evidensia setor Banku
Halo hosi funsaun kaixa hanesan setor kaixa ne’ebé simu
hosi resebimentu ba banku. Evidensia
setor halo karta foila 3 no entrega hosi funsaun kaixa ba banku, enkuantu ho
setor hosi resebimentu ba banku. Foila 2 ba banku depois banku asinatura no
karimbo hosi banku hanesan evidensia setor kaixa ba banku. Evidensia setor banku entrega hosi funsaun kaixa haruka kontabilidade, no uza hosi funsaun
kontabilidade dokumentu fontes atu hakerek transasaun simu kaixa hosi
resebimentu ba iha jurnal simu kaixa.
g.
Rekapitulasaun
Despesa Fa’an
Dokumentu ne’e hosi funsaun kontabilidade atu resumu presu produsaun
durante periodu ida. Dokumentu ne’e hanesan suportasaun ba evidensia
memorial presu ne’ebé fa’an.
2.1.9.3 Notas Simu Kaixa husi Fa’an (Cash)
Tuir Mulyadi (2016:391), Notas kontabilidade ne’ebé utiliza iha sistema
simu kaixa hosi fa’an cash, hanesan tuir mai:
a. Jurnal fa’an.
Jurnal fa’an uza hosi funsaun kontabilidade atu hakerek
no resumu dadus fa’an. Kuandu empresa fa’an merek produtu oioin no jestaun
prezisa/nesesidade informasaun fa’an kada mes produtu ne’ebé fa’an ona durante
periodu ruma, iha jurnal fa’an fornese koluna kada merek produtu atu resumu
informasaun fa’an tuir merek.
b. Jurnal
jeral
Iha transasaun simu kaixa hosi fa’an cash, jurnal ne’e uza hosi
funsaun kontabilidade atu hakerek presu produtu ne’ebé fa’an.
c. Kartaun
inventariu.
Kartaun iventariu uza hosi funsaun kontabilidade atu hakerek
presu produtu fa’an ne’ebé menus. Kartaun inventariu ne’e hala’o
hosi funsaun kontabilidade atu kontrola mutasaun no inventariu sasan ne’ebé rai
iha armajen.
d. Kartaun
Armajen
Notas ne’e la inklui notas kontabilidade tanba
prense dadus kuitansi inventariu ne’ebé rai iha armazen. Notas ne’e
responde hosi funsaun armazen atu hakerek
kuantidade produtu fa’an ne’ebé menus.
2.1.9.4 Prosedementu Simu Kaixa husi Fa’an (Cash)
Tuir Mulyadi (2016:392), Prosedementu ne’ebé forma
sistema simu kaixa hosi fa’an cash, hanesan tuir mai:
1.
Prosedementu order fa’an (Prosedur
Order Penjualan).
Iha
prosedementu ne’e funsaun simu order hosi vendador no halo fatura fa’an cash
atu iha posibilidade vendador selu ba funsaun kaixa atu funsaun armajen no funsaun haruka prepara
sasan ne’ebé sosa ba vendador.
2.
Prosedementu simu kaixa
(Prosedur Penerimaan Kas).
Iha prosedementu ne’e
funsaun kaixa simu folin sasan hosi selu no fo sinal selu ba sosa nain hodi
foti sasan ne’ebé sosa hosi funsaun haruka.
3.
Prosedementu entrega sasan. Iha prosedementu ne’e funsaun
haruka haruka entrega sasan ba sosa nain.
4.
Prosedementu
notas fa’an cash. Iha prosedementu ne’e funsaun kontabilidade halo nota transasaun
fa’an cash iha jurnal fa’an no jurnal simu kaixa. Funsaun kontabilidade mos
hakerek inventariu ne’ebé menus tanba fa’an tiha iha
kartau inventariu.
5.
Prosedementu
setor kaixa ba banku. Sistema kontrolu interna ba kaixa tenki setor ho orezente
ba banku, kaixa hotu ne’ebé simu kada loron ida. Iha prosedemnetu ne’e funsaun
kaixa setor kaixa simu hosi fa’an cash ba banku ho total maximu.
6.
Prosedementu
notas simu kaixa. Iha prosedementu ne’e, funsaun kontabilidade hakerek simu
kaixa ba total simu kaixa baseia ba evidensia setor ba banku ne’ebé simu liú
hosi funsaun kaixa.
7.
Prosedementu
notas kustu fa’an. Iha prosedemnetu ne’e, funsaun kontabilidade
rekapitula despesa fa’an baseia dadus ne’ebé hakerek iha kartaun inventariu. Baseia
rekapitulasaun kustu fa’an, funsaun kontabilidade halo evidensia
fontes atu hakerek kustu fa’an ba iha jurnal jeral.
2.1.9.5. Dokumentu Simu Kaixa husi Resebimentu (Account Receivables).
Tuir Mulyadi (2016:407), dokumentu ne’ebé
utilize iha sistema simu kaixa hosi resebimentu (Account Receivables), hanesan tuir mai:
1.
Karta
informasaun
Dokumentu ne’e halo fo hatene debitur atu selu. Karta anunciu hamutuk ho evidensia kaixa sai ne’ebé halo hosi debitur, hamutuk ho cheque manda mai hosi debitur liú hosi dada
debe empresa (penagihan). Empresa ne’ebé simu kaixa hosi resebimentu, karta
anunciu ne’e uza hanesan fontes hosi notas hamenus resebimentu hosi kartaun
resebimentu. Tanba
karta anunciu hanesan meus evidensia kaixa sai.
2.
Lista
karta informasaun
Rekapitulasaun
simu kaixa ne’ebé halo hosi funsaun sekretariu ka funsaun dada debe (penagihan). Kuandu
simu kaixa resebimentu empresa hala’o hosi Correios (money transfere), funsaun sekretariu
halo funsaun loke kartaun separasaun karta anunciu ho cheque, no halo lista
karta anunciu ne’ebé simu kada loron.
3. Evidensia setor
Banku
Halo hosi funsaun kaixa hanesan setor kaixa ne’ebé simu
hosi resebimentu ba banku. Evidensia setor halo kartaun foila 3 no entrga ba
funsaun kaixa ba banku, foila 2 fo fila hosi banku depois asina no taka karimbo
hosi banku hanesan evidensia setor kaixa ba banku. Evidensia setor banku
entrega hosi funsaun kaixa ba funsaun kontabilidade hanesan dokumentu fontes atu
hakerek transasaun simu kaixa hosi resebimentu ba iha jurnal simu kaixa.
4. Resibu (Kuitansi)
Dokumentu ne’e sai evidensia simu kaixa ne’ebé halo hosi empreza
ba debitur hodi selu debe. Resibu sai simblu simu kaixa ne’e halo iha sistema
banku ne’ebé fo fila cancalled
check ba chack
issuer.
2.1.9.6 Flow
Chart
Tuir Jogiyanto (2015:795), nia
opiniaun flowchart katak fluir (chart)
ne’ebé hatudu show ka flow ba iha programa ka sistema prosedementu ne’ebé lojika.
Dezenu 2.2 Flow Chart Sistema Informasaun Kontabilidade Reseita
Kas
Fontes:
Mulyadi 2011: 45
2.2 Kuadru Modelu Peskiza
Atu esplika ka hatudu katak relasaun
entre variabel ne’ebé afeta no fo influensia
ida ne’e bele sai problema ida nia hanoin atu analiza didiak relatoriu
hirak ne’ebé iha empreza atu bele atinji
objetivu empreza nia moris.
Desenu 2.3 kuadru Modelu
Peskiza
Toyota-Auto Timor
Leste
|
Rekomendasaun
|
Sistema
Informasaun
Kontabilidade
|
Receitas kaixa
|
Empresa
Toyota Auto Timor Leste, implementa sistema informasaun kontabilidade Receitas
ka simu kaixa.
Peskizador
deskreve sistema informasaun kontabilidade Simu kaixa baseia ba teoria ka
estudu bibloteka, depois peskizador halo observasaun ba objeitu no analiza
dereta dadus hosi empresa Toyota - Auto Timor Leste, hodi avalia entre teoria
no prateka ne’ebé implementa hela.
Peskozador
analiza no halo diskusaun ikus deskobre funsaun balu bele dubro, falta, pratika iha maibe iha teoria laiha no seluktan atu rekomenda
ba empresa hadia ka muda, hadia sistema informasaun kontabilidade simu kaixa ho funsaun ligadu, dokumntu, notas no flowchart
ba futuru hodi avalia teoria no pratika.